Ilmad lähevad ilusaks, tööd lähevad aina huvitavamateks. Kui aastaid tagasi ei mõistnud ma veel personaalsete projektide tähtsust fotograafias, siis mida aeg edasi, seda rohkem tunnen vajadust teha midagi rohkemat. Midagi endale. Seetõttu püüan ka blogis hoida isiklikke ja töiseid pilte tasakaalus. Tartu mnt on mulle olnud alati südamelähedane. Ennekõike seepärast, et ma seal ülesse kasvasin. Mind on alati lummanud vaade, mis avaneb Sossi mäelt. Siiamaani läheb mu süda soojaks, kui ma kuskilt väiksemalt või suuremalt reisilt Tallinna tagasi jõuan ja mäest autoga alla veeren. Siit algab minu Tallinn.

Alustasin ühe portreeprojektiga ja oli vaja stuudios valgust paika panna. Eestifoto stuudio assistendid on juba vist harjunud, et neid valguse modelleerimisel kasutatakse. Käib nö tööülesannete juurde. Pildil seekord Rein ja valgusega jäin superrahule. Timmisin teist ikka päris kaua, sest projekti pildistan keskformaatfilmile. Filmile pildistades peab olema enne kõik paika pandud, muidu asja ei saa.

Kui ma mõtlesin Pekingis Olümpia parki jalutama minna, oli mul arvamus, et seal on mõnus ja rahulik jalutada..
tegelikult oli seal muidugi miljon inimest, arvatavasti bukvaalselt.  Lootusetu romantik olen ikka…